Pealtnäha on eestlased rahatargad: arved on alati makstud ja isegi intressi oskame arvutada. Küll aga selgus OECD riikidevahelisest finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse võrdlusuuringust, et kuigi eestlased on rahatargad, ei oska eestlased käituda rahatargalt ning ilmselt astuvad siiski ämbrisse otsuste tegemisel.
OECD uuring heitis aga pilgu ühele eriti kurvale numbrile, mis Laenusoovi kui finantstoodete võrdluslehte eriti kurvastas. Uuringu kohaselt võrdleb finantstooteid vaid 26% inimestest ja sellest veelgi vähem inimesi otsib nõu enne, kui nad otsustavad valida mõne finantstoote.
Ometigi moodustavad finantstooted – nagu laenud, pension, kindlustus, investeerimisvõimalused – meie eludes ühe kõige olulisema osa.
Kui sa oled siia meie leheni jõudnud, siis sa oled ilmselt üks sellest 26%-st. Kahjuks on see aga muserdav info, mis tähendab, et suurem osa eestlastest ei kavatsegi võrrelda ega uurida lisainfot enne, kui nad otsustavad näiteks väikelaenu taotleda.
Muide, uuringust selgus veel ka see, et suurem osa täiskasvanutest, kellel on mõni finantsteenus, ei skoori isegi minimaalsel finantskirjaoskuse tasemel. Teisisõnu, suur osa inimestest kasutab erinevaid finantsteenuseid ilma, et nad saaks isegi aru, mida nad teevad.
Kahjuks saab seda näha ka eestlaste võlastatistikast. Creditinfo andmetel oli 2023. aasta lõpus maksehäiretega inimesi suisa 57 000. Arvestades Eesti väikest rahvaarvu on see märkimisväärne arv. Veelgi märgilisem on fakt, et aasta lõpus oli lõpetatud maksehäirega inimesi 111 000, mis viitab inimestele, kel olid hiljuti makseprobleemid. Mõlemal juhul on näha, et paljud eestlased võtavad endale laenu (või mõne muu finantstoote) ilma, et nad saaksid üldse aru, mida nad endale teevad.
Kui tulla tagasi võrdlusküsimuseni, siis on see statistika eriti pöörane, kuna see viitab ka sellele, kuidas paljud eestlased võtavad laenu ilma, et nad üldse teaks, millised laenuvõimalused neil on. Kui laenupakkujaid omavahel ei võrdle, siis ei tea ju ka seda, millisel laenuandjal on üldse parimad tingimused.
Näiteks, kas sa tead järgnevat:
- Milline Eesti laenuandja pakub kõige madalamat väikelaenu intressi?
- Millised tagatiseta laenud Eestis üldse saadaval on?
- Millised väikelaenud on lepingutasuta?
- Kui suur on laenuandjate igakuine haldustasu?
- Milline on intressimäära vahemik?
Need on vaid mõned näited, kuid kahjuks ei pruugi enamus inimesi sellist infot teada. Niimoodi satutakse esimese suvalise laenupakkuja juurde ilma mõtlemata, millise kohustusega tegemist on.
Miks laenude võrdlemine oluline on?
Mainisime juba paari sõnaga seda, kuivõrd oluline laenude võrdlemine on, aga toome siinkohal veel täpsemalt välja põhjused, miks igaüks peaks laene võrdlema – eriti, kui asi puudutab kõrgema intressiga tagatiseta laenu.
Võid säästa sadu eurosid
Kui sa võtad lihtsalt laenu esimesest kohast, võid kulutada sadu eurosid rohkem kui oleksid pidanud. Igal laenuandjal on erinev intressimäär ja lisakulud, mis pikas perspektiivis loovad suure erinevuse laenu üldises kulukuses.
Näiteks: oletame, et tahad laenata 4000 eurot 5 aastaks. Fjord Bankis tuleks tagasi maksta 5220€. Bondoras aga 5780.4€. Erinevus on üle 500€!
Rohkem laenuvõimalusi
Paljud ei tea ilmselt sedagi, kui palju erinevaid laenuandjaid saadaval on või millistel krediidiandjatel on ametlik tegevusluba.
Olgu siinkohal öeldud, et kõik krediidiandjad alluvad Finantsinspektsiooni järelevalvele ja peavad saama krediidiandja/vahendaja tegevusloa. Kui ettevõttel sellist tegevusluba ei ole, ei tohi ta anda eraisikule laenu!
Kahjuks aga langevad paljud inimesed lõksu, võtavad laenu Kuldse Börsi kaudu või Facebooki laenugruppidest ning ignoreerivad legitiimseid laenuandjaid.
Igal juhul olgu aga teada, et Eestis on suisa kümneid reaalseid laenuandjaid, kes tegutsevad ametliku tegevusloa alusel. Võrreldes saad leida kõik asjakohased võimalused, mitte ei pea end piirama vaid paari valikuga (või lappama Facebooki gruppides laenu leidmiseks).
Leiad paremate tingimustega laenu
Intressimäär on üks asi, aga laenuandjatel on teisigi tingimusi: minimaalse sissetuleku nõue, lepingu- või haldustasud, maksepuhkuse pikkus jne.
Jällegi, kui sa ei võrdle ega uuri finantstooteid põhjalikult, võid sattuda laenupakkumise otsa, mis ei sobi absoluutselt sinu soovidega. Näiteks: kas sa teadsid, et mõnel laenuandjal pole üldse lepingutasu (nagu Credit24), samas kui mõnel on igakuine 5-eurone haldustasu?
Mitu personaalset pakkumist = leiad parima laenu
Lõpetuseks, finantstoodete võrdlemise kõige olulisem punkt on lihtne: kui sa taotled laenu mitmest kohast, saad sa mitu personaalset pakkumist. See tähendab, et saad võrrelda konkreetselt sulle tehtud laenupakkumisi ja seega leiadki kohe parima võimaluse.
Põrsast kotis ei tohi osta, aga miks nii paljud meist ikkagi teevad seda laenutoodetega? Ära ole sina üks sellest 76%-st, kes ei võrdle finantstooteid – see on üks tooteliik, mida peaks võrdlema mitte vaid kord, vaid suisa 3 korda enne lepingu allkirjastamist.
OECD rahatarkuse võrdlusuuringuga saad tutvuda siin: OECD-INFE-2023-International-Survey-of-Adult-Financial-Literacy.pdf